Vastavalt erinevatele teadusuuringutele ei ole loomuliku ventilatsiooniga võimalik enamikel juhtudel tagada tänapäeva nõuetele vastavat aastaringselt stabiilset õhuvahetust. Samuti on loomuliku ventilatsiooni korral praktiliselt võimatu kasutada soojustagastust. Sellest lähtuvalt tuleks nii uutes kui ka rekonstrueeritavates hoonetes eelistada sundventilatsioonisüsteeme. Kõige eelistaumaks sundventilatsioonisüsteemi liigiks tuleb pidada soojustagastusega mehaanilisi sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteeme.
Tõepoolest on Tallinna Tehnikaülikoolis viimastel aastatel uuritud erinevate hoonetüüpide ventilatsioonisüsteeme. Põhiliseks järelduseks võib pidada seda, et isegi kui sundventilatsioonisüsteem on nõuetekohaselt välja ehitatud, siis tagab ruumide korrektse õhuvahetuse ikkagi see, kas selle süsteemi kasutajad on vastavalt välja õpetatud ja süsteeme hooldatakse korrapäraselt. Samuti väärib mainimist asjaolu, et ventilatsioonisüsteemide väljalülitamine võib mõningatel juhtudel aidata hoone energiatarvet vähendada, kuid sellisel juhul on see sääst saavutud sisekliima arvelt.
Rääkides veel teostatud uuringutest, siis on tõepoolest mõningad ventilatsioonisüsteemid projekteeritud ning välja ehitatud selliselt, et nendega ei ole võimalik saavutatada taotluslikke sisekliima parameetreid. Sageli on süsteemid dimensioneeritud nii, et arvutuslikul õhuvooluhulgal ületab müratase ruumis lubatut. On olnud ka juhuseid, kus ei saavutata projektis ettenähtud soojustagasti temperatuuri suhtarvu.